Block Panel
Blokk on erinevate objektide (line, polyline, spline, arc, ellips, text, attribute vms.) kokku-liidetud kogum, mida saab korraga modifitseerida, asukohta muuta, copy-ida, paste-ida. Ei ole tähtis, kas kõik bloki objektid on samal Layer-il või mis on nende joonetüüp ja paksus. Näiteks maja korruse plaanile mööblit peale kandes on seda mugav teha blokkide abil. Varem valmistehtud blokke on lihtne jooniselt joonisele tõsta. Kui näiteks tugitool oleks joonisel mitteblokina, koosneks ta võibolla 20-30 line-st, arc-ist või spline-ist ning nende valimine võib osutuda keeruliseks, eriti siis kui joonise tihedus on suur. Blokina piisab ühest hiireklõpsust mistahes blokiserval ning valik ongi tehtud. Hea tava on see, kui ühesugused blokid kogutakse kokku ühte faili, kust hiljem on mugav neid üles leida. Üks fail mööbli, teine sanseadmete, kolmas elektripaigaldiste jaoks jne.
INSERT BLOCK
Käsu sisestamine käsurealt:
a) command_line:insert
b) command_line:i
Bloki sisestamisel valime kõigepealt rippmenüüst sobiva bloki. Inesrt aken jaguneb nelja sektsiooni. Vasakul servas defineerime bloki sisestuspunkti. Vaikimisi on linnuke sees "Specify On-screen", mis laseb meil bloki paigalduspunkti valida töölehel peale OK nupule vajutamist. Samas on võimalik sisestada koordinaadid üldkoordinaadistikus. Keskmises sektsioonis saame blokki suuremaks väiksemaks muuta. Võttes "Uniform Scale"-i eest linnukese ära, saame bloki suurust muuta erinevate telgede suhtes erinevalt. Näiteks tasapinnalise ringi puhul jättes X suurendus faktoriks 1 ja Y faktoriks 2, saame tulemuseks ellipsi. "Specify On-screen"-i ette on mõistlik linnuke siis panna kui meil on olemas mingi alusobjekt, mille suhtes me blokki suurust anda tahame. "Rotation" sektsioonis saame muuta sisestatava bloki pöördenurka. "Block Unit" sektsioon näitab ära millistes ühikutes on blokk tehtud. Kui alusjoonis ja blokk on erinevates ühikutes, siis AutoCAD automaatselt skaleerib bloki ühikud ringi. All vasakus nurgas on "Explode" valik, mille aktiveerides lõhutakse blokk peale sisestamist algosadeks.
a) command_line:insert
b) command_line:i
Bloki sisestamisel valime kõigepealt rippmenüüst sobiva bloki. Inesrt aken jaguneb nelja sektsiooni. Vasakul servas defineerime bloki sisestuspunkti. Vaikimisi on linnuke sees "Specify On-screen", mis laseb meil bloki paigalduspunkti valida töölehel peale OK nupule vajutamist. Samas on võimalik sisestada koordinaadid üldkoordinaadistikus. Keskmises sektsioonis saame blokki suuremaks väiksemaks muuta. Võttes "Uniform Scale"-i eest linnukese ära, saame bloki suurust muuta erinevate telgede suhtes erinevalt. Näiteks tasapinnalise ringi puhul jättes X suurendus faktoriks 1 ja Y faktoriks 2, saame tulemuseks ellipsi. "Specify On-screen"-i ette on mõistlik linnuke siis panna kui meil on olemas mingi alusobjekt, mille suhtes me blokki suurust anda tahame. "Rotation" sektsioonis saame muuta sisestatava bloki pöördenurka. "Block Unit" sektsioon näitab ära millistes ühikutes on blokk tehtud. Kui alusjoonis ja blokk on erinevates ühikutes, siis AutoCAD automaatselt skaleerib bloki ühikud ringi. All vasakus nurgas on "Explode" valik, mille aktiveerides lõhutakse blokk peale sisestamist algosadeks.
CREATE BLOCK
Käsu sisestamine käsurealt:
a) command_line:block
b) command_line:b
Bloki tegemiseks peame alustuseks andma talle nime. Nimi võiks blokil olla võimalikult lühike, aga informatiivne. Näiteks uks600, uks700, uks800, kus uks tähistab ust ja number selle laiust. Pikad ja keerulised nimed on probleemiks siis, kui oled harjunud bloki nime sisestama klaviatuurilt ning blokkide hulk nimistus pikk (teeb rippmenüü kasutamise ebamugavaks). Mittekasutuses olevaid blokke saab nimistust kustutada käsuga PURGE (see on super-hea asi). Kui on kasutatud vanu projektipõhjasid ning kui alusfail on läbi käinud erinevate projekteerijate käest on mittevajalikku sodi joonisega kaasas suht-koht palju. Purge All käsku kasutades vabaneme sellest saastast ning ei ole harvad juhud kui 5MB suurusest failist jääb alles 2,5MB. Kuna saast on omavahel seotud peab mõnikord käsku kasutama 3-4 korda, enne kui kõik ebavajalik kustutatud saab. Meili teel jooniseid saates on oluliselt parem kui failid on kompaktsed. PURGE käsk - jäi meelde!?! "Base Point" on mõistlik valida näiteks bloki nurk või tsenter. Baaspunkti mittevalides võetakse vaikimisi baaspunktiks üldkoordinaadistiku 0,0,0, mis ei ole hea. Kui joonis (nt. korruse plaan) asub 0,0,0 suhtes kaugel mujal, tekib olukord, kus blokki sisestades me seda ei näe. Meile jääb mulje, et blokki ei olegi ja tekib paanika. Keskmises sektsioonis peame valima objektid, millest blokk koosneb. Valikud saame teha "Select objects" ja "Quick select" nupu abil. "Retain", "Convert to block" ja "Delete" valikute abil me kas jätame muutmata, konverteerime blokiks või kustutame bloki defineerimise aluseks võetud objektid. "Behavior" sektsioonis saame ära määrata, kas loodav blokk on "Annotative", suurendatav ainult võrdsetel alustel x,y,z telgede suhtes ning kas bloki lõhkumine on lubatud. Settingute alt on võimalus paika panna bloki mõõtühikud, võib ka panna Unitless, mis on universaalne. Linnuke "Open in block editor" ees avab kohe bloki modifitseerimistööakna.
a) command_line:block
b) command_line:b
Bloki tegemiseks peame alustuseks andma talle nime. Nimi võiks blokil olla võimalikult lühike, aga informatiivne. Näiteks uks600, uks700, uks800, kus uks tähistab ust ja number selle laiust. Pikad ja keerulised nimed on probleemiks siis, kui oled harjunud bloki nime sisestama klaviatuurilt ning blokkide hulk nimistus pikk (teeb rippmenüü kasutamise ebamugavaks). Mittekasutuses olevaid blokke saab nimistust kustutada käsuga PURGE (see on super-hea asi). Kui on kasutatud vanu projektipõhjasid ning kui alusfail on läbi käinud erinevate projekteerijate käest on mittevajalikku sodi joonisega kaasas suht-koht palju. Purge All käsku kasutades vabaneme sellest saastast ning ei ole harvad juhud kui 5MB suurusest failist jääb alles 2,5MB. Kuna saast on omavahel seotud peab mõnikord käsku kasutama 3-4 korda, enne kui kõik ebavajalik kustutatud saab. Meili teel jooniseid saates on oluliselt parem kui failid on kompaktsed. PURGE käsk - jäi meelde!?! "Base Point" on mõistlik valida näiteks bloki nurk või tsenter. Baaspunkti mittevalides võetakse vaikimisi baaspunktiks üldkoordinaadistiku 0,0,0, mis ei ole hea. Kui joonis (nt. korruse plaan) asub 0,0,0 suhtes kaugel mujal, tekib olukord, kus blokki sisestades me seda ei näe. Meile jääb mulje, et blokki ei olegi ja tekib paanika. Keskmises sektsioonis peame valima objektid, millest blokk koosneb. Valikud saame teha "Select objects" ja "Quick select" nupu abil. "Retain", "Convert to block" ja "Delete" valikute abil me kas jätame muutmata, konverteerime blokiks või kustutame bloki defineerimise aluseks võetud objektid. "Behavior" sektsioonis saame ära määrata, kas loodav blokk on "Annotative", suurendatav ainult võrdsetel alustel x,y,z telgede suhtes ning kas bloki lõhkumine on lubatud. Settingute alt on võimalus paika panna bloki mõõtühikud, võib ka panna Unitless, mis on universaalne. Linnuke "Open in block editor" ees avab kohe bloki modifitseerimistööakna.
EDIT BLOCK
Käsu sisestamine käsurealt:
a) command_line:bedit
b) command_line:be
Valides sobiva bloki ning vajutades OK nuppu avaneb Block Editori keskkond. Selles keskkonnas saame defineerida blokke, lisada geomeetrilisi ja mõõtudega seoseid, lisada dünaamilisi parameetreid, defineerida atribuute, bloki osasid sisse välja lülitada, blokki testida ja salvestada. Kui meile ei meeldi Block Editori töökeskkonna taustavärv, siis seda saime muuta Options > Display > Colours nupp > Context sektsioonis Block Editor > Colour sektsioonis nt. black vms. Block Editor töökeskkonnas on lahti rippmenüü nimega Block Authoring Pallets. Menüüs on 4 lehte: Parameters, Actions, Parameter Sets, Constraints. Lisades bloki objektidele funktsioone, muudame nad dünaamilisteks blokkideks. Loogika on selline, et lisades kõigepealt parameetri ning seejärel funktsiooni saame me dünaamiliselt muutuva bloki. Samas on kindlad parameetrid seotud kindlate funktsioonidega, näiteks seotud on Linear parameeter ja Stretch funktsioon või Basepoint parameeter ja Move funktsioon. Parameter Sets all on sobivad parameetrid ja funktsioonid juba kokku pandud, meil jääb üle vaid objektid valida. Block Editori keskkonnas peab kindlasti sisse lülitama Command Line Window (CRTL+9) juhul kui kasutatakse Dynamic Input-i ja Command Line on välja lülitatud. Seda selleks, et palju infot liigub just seal ja muidu võib midagi kahe silma vahele jääda. Dünaamilise bloki lihtsaim näide võiks olla ennist kirjeldatud uks. Nimelt võib kolme erineva mõõduga ukse asemel teha ühe ukse dünaamilise blokina, kus ukse suurust saab muuta otse joonestustöölehel. Asja illustreerimiseks kindlasti tutvuda õppevideotega.
a) command_line:bedit
b) command_line:be
Valides sobiva bloki ning vajutades OK nuppu avaneb Block Editori keskkond. Selles keskkonnas saame defineerida blokke, lisada geomeetrilisi ja mõõtudega seoseid, lisada dünaamilisi parameetreid, defineerida atribuute, bloki osasid sisse välja lülitada, blokki testida ja salvestada. Kui meile ei meeldi Block Editori töökeskkonna taustavärv, siis seda saime muuta Options > Display > Colours nupp > Context sektsioonis Block Editor > Colour sektsioonis nt. black vms. Block Editor töökeskkonnas on lahti rippmenüü nimega Block Authoring Pallets. Menüüs on 4 lehte: Parameters, Actions, Parameter Sets, Constraints. Lisades bloki objektidele funktsioone, muudame nad dünaamilisteks blokkideks. Loogika on selline, et lisades kõigepealt parameetri ning seejärel funktsiooni saame me dünaamiliselt muutuva bloki. Samas on kindlad parameetrid seotud kindlate funktsioonidega, näiteks seotud on Linear parameeter ja Stretch funktsioon või Basepoint parameeter ja Move funktsioon. Parameter Sets all on sobivad parameetrid ja funktsioonid juba kokku pandud, meil jääb üle vaid objektid valida. Block Editori keskkonnas peab kindlasti sisse lülitama Command Line Window (CRTL+9) juhul kui kasutatakse Dynamic Input-i ja Command Line on välja lülitatud. Seda selleks, et palju infot liigub just seal ja muidu võib midagi kahe silma vahele jääda. Dünaamilise bloki lihtsaim näide võiks olla ennist kirjeldatud uks. Nimelt võib kolme erineva mõõduga ukse asemel teha ühe ukse dünaamilise blokina, kus ukse suurust saab muuta otse joonestustöölehel. Asja illustreerimiseks kindlasti tutvuda õppevideotega.
SET BASEPOINT
Baaspunkt väljendub koordinaatides, mis on antud üldkoordinaatidest 0,0,0 lähtuvalt. Kui me sisestame blokke mingist teisest dwg joonisest, siis Set Basepoint käsuga etteantud baaspunkt ongi bloki jaoks antud joonise juures sisestuspunktiks. Vastasel juhul võib jällegi sisestamisel tekkida nihkeid, kus sisestatavad blokid nö. kaovad ära.
Tagasi üles
Tagasi üles